Esimene kodutöö

HARIDUSTEHNOLOOGILISED UURINGUD JA EVALVATSIOON I ÜLESANNE


Metafoor on nii minu lapsepõlvemälestuste kui ka õpetajakogemuse põhjal hea vahend noorima põlvkonna segadusseajamiseks. Mäletan selgesti, kuidas ema kord mainis, kuidas isa olevat vee keemistemperatuuri ja täisnurga omavahel segamini ajanud ning keegi teine jälle läinud kirvega kurge püüdma. Paljukasutatud metafoor oli ja on "Saab koerast üle, saab sabast ammugi". See üsna ebaloogiline väljend (no mispidi seda koera siis õigupoolest ületatakse?) on õppetööski sobiv, passides hästi siis, kui lõviosa (?!) tööst on juba tehtud ja vaja veel viimane lihv anda. Kui õpetaja (või ka õpilane) ei oska enam sugugi end verbaalselt väljendada, siis on tekkinud olukord, kus sõnu ei ole, ainult tähed on jäänud. "See ei ole selle seina nael", saab öelda õpilasele, kes kipub teemast mööda rääkima. Mingisuguse järelduseni jõudes paneb õpilane pildi kokku, talle jõuab kohale. Briti päritolu õpetaja ütleks sellisel hetkel: "Pani kaks pluss kaks kokku". Õpilasel, kes on liiga kaua vahepeatusteta õppinud, on pea ülepingutusest kandiline.
Õppimisega saab sobitada paljusid metafoore, kuid kui küsida: "Mis valemiga see töötab? siis on kujundlik väljend hoopis õppimisest tavaellu üle kantud.

Metafoorid võivad olla mitmesuguse päritoluga: "Olen mina oma venna hoidja?" on Piiblist loetud; "Tegin peedist pesumasinale trumli" aga omaaegsest poplaulust. Viimast olen kuulnud paar korda kasutatavat ja arvatavasti kõnetab see vaid neid, kes eelmainitud lauluga tuttavad on.
Uuemate metafooride puhul ei oskagi öelda, millal saab fraasist metafoor ja kuidas metafoor kui selline üldse kujuneb. Kas nii uus väljend üldse ongi metafoor või hoopis siseringi nali? Metafoori tunnused on peedi ja pesumasina variandil ju olemas:

"Kui üldiselt on arvatud metafoori olevat peamiselt ilukirjandusse kuuluva nähtuse, siis kognitiivses keeleteaduses on tõstetud kesksele kohale metafoori kui kogu keelelist väljendust (ja mõtlemist) läbiva nähtuse uurimine. (-----) Metafoor on meie igapäevase keele (ja tunnetuse) olemuslik osa, mitte ainult kirjandusse kuuluv, stilistika osa. See tähendab, et millegi uue või keerulisega kokku puutudes me mõistame ja mõistestame seda millegi tuttava ja lihtsama abil.
(-----)
Igal metafooril on oma allikvaldkond ja sihtvaldkond. (-----) Allikvaldkond on enamasti konkreetsem, lihtsam, seotud füüsilise maailmaga, sihtvaldkond on enamasti keerulisemalt mõistetud, abstraktsem. Kõige olulisem siiski on see, et allikvaldkond on millegi poolest lihtsamini mõistetav kui sihtvaldkond."
(Õpiobjektist Kognitiivne semantika/ Metafoor ja metonüümia).

Kasutatud materjalid:

Veismann, A. Kognitiivne semantika. Metafoor ja metonüümia.
loetud aadressil https://sisu.ut.ee/kognitiivnesemantika/ii-metafoor-ja-metonüümia