pühapäev, 8. märts 2015

Viies kodutöö

KEHAKOGEMUSLIK VÕI ÖKOLOOGILINE TUNNETUSMUDEL


Liitreaalsuse esikümnest inspireerituna veel üks meie oma Eesti allegoorilise sisuga narratiivne näide Vabariigi aastapäeva kontserdilt (Ülo Kriguli muusika Kristiina Ehini tekstile "Swan Bone City", algab umbes 1.18.00): VAATA SIIT.
Kuigi tegemist on vaata et EV aasta tähtsaima kontserdiga, on siin nimme "õmblused" näha jäetud - televaatajale ilmselt rohkem kui kontserdisaalis viibijale. Nii võib ka asjatundmatu näha, kuidas Greens creen toimib ja ime sündida saab.

Kodutöö. Liitreaalsus ja selles õppimine.

Esimene, mis mulle märksõna "Kehakogemuslik tunnetus" puhul pähe turgatas, oli pilliõppimine. Ja tõepoolest, Google´i otsimootor annab seda otsisõna kasutades palju muusikaõpetusega seotud infot ning nii mõnegi põhjaliku, pilliõppe kehakogemuslikku olemust kinnitava tekstilõigu. (näiteks kitarriõppeeksperimente kirjeldav: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4034341/).

Tavalisele kooliõpilasele sobiks väga hästi mõni selline stsenaarium, nagu kirjeldatud Pelgulinna kooli kodulehel:

Ülesanne Klassibänd

Selle stsenaariumi kirjeldus on väga üldsõnaline ja võimaldab õpetajal lisada põhjalikumaid suuniseid näiteks:
* Instrumentaariumi osas (nt. elektri- või akustilised pillid)
* Stiilide osas (nt. blues, džäss, rock, pop, folk, ida ja aafrika muusika)
* Koosseisu suuruse osas (kahemehebändist kuni väikese orkestrini välja)

Kasutada saaks klassibändi mitmete õppekavas sisalduvate erinevate muusikaõpetuse teemade käsitlemisel: Muusikaajalugu, instrumendiõpetus, noodiõpetus jne.
Seega oleks tehnoloogia ühendavaks lüliks erinevate muusikaõpetuse aspektide vahel. Õpilane oleks siin passiivse kuulaja rolli asemel muusika reprodutseerija või isegi looja rollis.

Kuid ta ei ole üksi, vaid see kõik toimub sünergia ja koostöö najal, olukorras, kus "Individuaalsed lubavusruumid on pidevas ümberkujunemises teiste inimeste personaalsete lubavusruumide ja ühisele kultuurile omase lubavusruumi mõjul." Teisiti koosmusitseerimist olla ei saakski.
Minu töös on palju ühes rütmis musitseerimist, seetõttu näen tihti, kuidas õpilasteni jõuab mingi arusaam, teadmine, kogemus ja seda tihti ilma omavahel sõnagi lausumata.

Suhtusin alguses virtuaalsetesse pillidesse ettevaatlikult, kuid olen nüüdseks mõistnud nende positiivset tähendust. Pärispilliõppimine on aeganõudev tegevus ja edukus sõltub siin tihti õpilase käelisest osavusest. Seetõttu on ansamblimäng eriti alguses päris keeruline. Kasutades koosmusitseerimiseks nutivahendeid, saab õpilane rahulikult keskenduda ansambli, kaasõppijate tajumisele ja koosmängukogemuse omandamisele. (Sama kogemuse annab ka näiteks Orff´i pillide kasutamine). Koosseisu kõla on aga nagu pärisbändil!

Klassibänd vastab ka õpikeskkonna tulevikumudelile (VOSK, oma vahendi kasutamine).

Kasutatud:

* Wikipedia artikkel Orff Schulwerk, loetud aadressil
http://en.wikipedia.org/wiki/Orff_Schulwerk
* Pata, K. 2013. Hajutatud ja kehakogemuslik tunnetus. Õpiökosüsteemid.
* Pelgulinna Gümnaasium/näidisulesanded/ül. klassibänd. Loetud aadressil: http://ulugeh4.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=504

Terminid:

* Sülemikäitumine.
* Lubavusruum
* Hajutatud tunnetus

Nädala lause:

Haridustehnoloogi seisukohast on oluline mõista, millised on õpidisaini võimalused mõjutada selliste tunnetusniššide kujunemist, mis sobiksid teatud õpieesmärkide täitmisega.

1 kommentaar:

  1. Sa tood väga hästi välja virutaalsete pillide eelise - koosmängu õppimine on võimalik ka siis kui reaalse pilli mängimine veel nii hästi välja ei tule. Samas nõuab ansamblimängu õppimine just sellist pillioskust, kus ei laps saab juba keskenduda ka terviku kuulamisele, mitte ainult enda pillimängule.

    VastaKustuta